#6 Aksel Kirikal: „Kõige suurem peavalu turunduses on saada tähelepanu oma sihtgrupilt" [Ärikatel]

#6 Aksel Kirikal: „Kõige suurem peavalu turunduses on saada tähelepanu oma sihtgrupilt" [Ärikatel]

Kuuenda saate külaliseks on Aksel Kirikal, kes on MTÜ Ärikatla asutaja. Muuhulgas õnnestus Akselil oma igapäevatöö kõrvalt Swedbankis Ärikatla tiimiga võita Aasta Liberaal 2016 tiitel.

Võib-olla on veidi naljakas, et keset suve ilmub talvel filmitud osa, kuid saladuskatte all võime öelda, et tegemist on kõige esimesena filmitud IMPACT 80/20 saatega. Ehk siis Aksel oli üks esimestest, keda saatejuht Kristjan üldse intervjueeris. Vaata ja kuula, milliseid häid ideid ja mõtteid Aksel IMPACT 80/20 saates jagab.

Räägi, millega sa igapäevaselt tegeled?

Hommikul ärkan üles ja siis lähen tööle. Töötan Swedbankis, olen seal partnersuhete valdkonna juht. Kui tööpäev lõpeb, siis on tavaliselt kaks varianti. Kas ma lähen kooli ja olen seal kella üheksani. Kui meil ürituste hooaeg veel Ärikatlas käib, siis jõuan pool kümme koju ja siis on vaja veel tund aega midagi ekstra teha.

Kui saladus pole, siis mida sa õpid?

Õpin rahvusvahelist ärijuhtimist ja spetsialiseerumine on turundusele.

Meie saate nimi on IMPACT 80/20. Kui sa iseennast vaatad, siis mis on sinu 20% tegevusi, harjumusi või teadmisi, mis on tegelikult toonud selle 80%, mis sa tänaseks saavutanud oled?

Kõige tähtsam on distsipliin. Ja see saab alguse sellest, kui oled spordiringides käinud või mingit meeskonnasporti teinud. Seal on väga palju distsipliini. Edasi, kes on käinud Kaitseväes, siis see on tähtis distsipliini osa. Kui sa oled distsiplineeritud, suudad oma aega planeerida, teha neid tegevusi ja siis sul jääb palju rohkem vaba aega. Vaba aega ükskõik mida teha. Kas käia siis trennis, mis tähendab jälle seda, et sa oled tervem ja sul on veel rohkem vaba aega, et sa ei peaks pärast käima kuskil arstide juures. Sealt see asi niimoodi läheb.

Järgmine on isikuomadused. Selles mõttes, et sa pead end tundma õppima. Mis on need tugevused. Cliftonil on siuke asi nagu tööriist StrenghtsFinder 2.0. Maksab ta vist alla 20 dollari.

Kolmas on see: seda õpetas Sõõrumaa Ebaõnnestumiste päeval „igal kepil on kaks otsa”. Sa pead kõik asjad balansis hoidma. Näiteks see inimene, kes tuleb hommikul kõige varem ja läheb töölt kõige viimasena ära, kaotab midagi. Ta pereelu kannatab või võib-olla ei jõua ta trenni teha. Mingil hetkel hakkab ta kuskilt mingis mõttes järele andma. Ta pole enam nii efektiivne. Ja siis efektiivsus kaob, mis tähendab, et lõppkokkuvõttes kaob ka motivatsioon, ja see töötaja lahkub. Alati mõtle järele, kui sa oled täna milleski edukas, siis millepärast sa seal oled. Panid küll effort’it (jõupingutust) sisse, aga mida sa samal ajal kaotasid. Ja, kui sa seda kogu aeg mõtled, siis ma arvan, et see on asjalik.

Ega see edu ja jätkusuutlikkus ole selline, et tõmbame lineaarse joone punktist A punkti B ja nii ta läheb. Mis on see, mis sind tiksuma paneb? Kui sa madalpunktis oled, kuidas sa sinna üles ikkagi tagasi saad?

Seal mängib rolli see, mis inimesed su ümber on. Sellest sõltub väga palju. Suvel oli ettevõttes selline tore sisekoolitus, kus kõigile anti märkmik ja siis me pidime kirjutama üksteisele selliseid motiveerivaid sõnumeid. Näiteks, kui sul peaks raske olema, siis kõige lähemate kolleegide laused on sulle kirjutatud.

Vaatad ja loed, et polegi nii kehv?

Just, see on lahe asi, mida soovitan ka teistel teha oma ettevõttes.

Sa tood väga häid näiteid kogu aeg. Kas sa saad vaatajatele öelda, millised on sinu sellised infoallikad või kes on sinu iidolid-eeskujud?

Kui me Ärikatlaga alustasime, siis neid infoallikaid oli jube vähe. Kui ma ei eksi, siis YouTube asutati 2005. Täna jõuavad kõik suured konverentsid-üritused sinna paari kuu nihkega. Sa saad järelvaadata neid. Tõesti YouTube’ist on võimalik leida väga palju kasu.

On sul mingeid kanaleid, mida sa seal konkreetselt soovitaksid?

Konkreetselt ei ole, aga kui mingi esineja või artikkel pakub huvi, mida näiteks kuskil Business Insideris oled näinud või Bloombergis, siis sa saad kohe edasi minna ja kuulata, mida ta veel on rääkinud. See on üks asi. Ja Eestis, mida soovitan lugeda, on ajakiri Director. See on ainuke ajakirjadest-ajalehtedest, mis mulle korra kuus postkasti tuleb. Korra kuus tasub oodata, mis mul postkastis on.

Sealt saad oma inspiratsiooni?

See on siuke asjalik asi, mida tehakse.

Sa nimetasid Urmas Sõõrumaad. On veel kedagi, keda sa Eestist või välismaalt inimestest esile tooksid ja kellest sa lugu pead?

Ikka on selliseid inimesi. Gary Vee (Gary Vaynerchuk) on hästi inspireeriv. Ka siuke self-made man. Ikkagi, kuidas sellisest väikesest veinipoest sai ju väga suur veiniimpeerium. Mees alustas põhimõtteliselt keldris oma selliste väikeste videotega ja säutsudega. See on lahe! Nagu ta ütleb ka, üleöö sellist tähte ei sünni, pead meeletult tööd selle nimel tegema.

Sa töötad igapäevaselt pangas. Sa alustasid 2013 seal praktikandina ja täna oled sa seal partnersuhete juht. See pank pole just kõige väiksem pank Eestis. Mis sa soovitaksid inimestele, kes sooviksid suuremas korporatsioonis teha head karjääri?

Sul peab olema palju häid suhteid. Ja nüüd jõuamegi selleni, et kui sa hakkad mingil hetkel üle vaatama näiteks Facebookis või LinkedInis, kes su need sõbrad seal on. Tee siuke check ära ja mõtle, kas need aitavad sul elus edasi jõuda. Mida nad jagavad ja kas see info on väärtuslik.

Räägime su MTÜ-st, Ärikatlast. Mis aastal sa selle asutasid?

2009 saime siin kokku, aga asutamine oli niimoodi, et me alguses kasutasime üht teist juriidilist keha. Esimene konverents oli 2010 veebruaris ja vist kolme nädalaga sai see asi kokku klopsitud. Rääkides raskustest, siis konverents toimus laupäeval ja teisipäeval oli meil alles 40 inimest registreerinud. Laupäeval oli 120 inimest saalis. Ja siis me mõtlesime, mida me valesti teeme. Selleks suhtlesime hästi palju inimestega. Tol hetkel siuke online ei töötanud väga. Läksime siis otse ülikoolidesse inimestega suhtlema, et meil on siuke lahe asi. Sellesmõttes offline marketing töötab ka endiselt.

Mis on need põhjused, miks üldse sellise organisatsiooni lõite? Tegelikult teete te ju tänuväärset tööd – annate häid mõtteid, toote häid esinejaid inimeste ette, keda saaks võib-olla kuulata oluliselt kõrgema summa eest kui teie seda pakute.

Probleem oligi selles, et tollal me tahtsime harida end nendel teemadel, aga kui sa oled üliõpilane, siis sul pole seda raha. Äripäev oli suur pakkuja, olid Pärnu Konverentsid, aga need asjad maksid 3000-4000 krooni. Palk oli umbes 7000-8000 krooni. Ja kujutad ette, et paneksid nii suure summa sinna alla. Ei olnud võimalik. Ja siis me mõtlesime seda asja oluliselt odavamalt teha. Kuna meil oli see sama mure, mis tegelikult väga paljudel noortel oli, siis nad tulid selle asjaga kaasa. Täna just sai neid numbreid kokku vaadatud, et mis me oleme teinud. 7800 inimest on läbi käinud meie üritustelt. Üle 130 ürituse oleme tänaseks teinud. Juba võib uhke olla selliste numbrite üle.

Kui õppeasutustes antaks edasi sama materjali, mida teie annate oma koolitustel, siis tegelikult ju teid vaja ei oleks. Kus see error siis on?

See näitabki, et see õppeasutus, näiteks TTÜ, on natukene vananenud. Ta on nagu jäänud mugavustsooni. Meie idee on kutsuda parimaid praktikuid esinema, kes igapäevaselt tegelevadki koolitamise või õpetamisega. Kuulata seda, mis tegelikult selles sektoris toimub – see on see huvitav osa.

Tavaliselt räägitakse edukusest ja sellest, kuidas kõigil hästi läheb. Te otsustasite, et räägime nüüd ebaõnnestumistest. Kus point on?

Tundus, et nüüd on õige aeg käes. Kaua sa loed neid Kroonikaid ja Äripäevasid, kus keegi näitab oma kuldset vannituba, et kui hästi tal läheb, eksju. Tegelikult see inimene on kolm korda enne pankrotis käinud, aga keegi ei tea seda lugu. Väike hirm oli küll sees, kas see asi õnnestub, kuidas publik sellega kaasa tuleb, kas nad saavad aru, et seal ei õpetata sellist mega business knowhow’d. Vaid inimene räägibki, kuidas ta on läbi põlenud, kuidas ta on pankrotis käinud, kuidas ta on kaotanud näiteks sadu miljoneid. Aga saal oli täis, nüüd kaks aastat juba tehtud. Selline challenge (väljakutse) oli minu jaoks väga suur.

Räägime Ärikatla edust ka. Sa mainisid, et olete üle 7000 inimese koolitanud, mis kindlasti on selline benchmark (mõõtemärk) või milestone (verstapost). Sa tõid välja oma isiklikud 80/20 printsiibi tegurid. Kas sa oskad tuua need välja ka oma organisatsiooni puhul?

Inimesed on kõik selle taga. Esiteks, kes see meeskond on, kes su enda ümber on. Keda see meeskond veel omakorda teab. Teiseks, eks mõndasid tegevusi on väga palju võimalik tänapäeval automatiseerida. Tollal, kui me alustasime, siis me koosolekud kestsid teinekord kolm tundi. Täna me teeme selliseid lühikoosolekuid. Juba inimesed teavad, mida teha. Väga palju on võimalik asju erinevate tarkvaradega ära lahendada. Tollal seda polnud. Isegi Dropboxi ei olnud vist.

Mis asi sinu jaoks turunduses see kõige suurem peavalu on? Ja, kuidas sa sellega hakkama saad?

Saada tähelepanu ja just sellelt oma sihtgrupilt. Ja, kus kanalis nad on, mida sa selle jaoks peaksid tegema. Kui sa seda tähelepanu saad, siis on nagu asjad olemas. Aga jah – see on peavalu.

Neid kanaleid ei ole enam 1-2-3. Neid kanaleid on kümneid ja kümneid. Mis on sinu valikus?

See tööriista kast, nagu su isal või vanaisalgi oli, on väga suur. Ja eksole, mida ma nüüd võtan täna. Proovin sellega, ei õnnestu, siis proovin sellega, oh nüüd õnnestus. Ja täna õnnestus, aga homme enam ei õnnestu.

TV reklaam või YouTube?

Kindlasti YouTube. Mul on väga kahju nendest firmaomanikest või aktsionäridest, kelle raha lihtsalt põleb seal telekas. Keegi ei vaata enam seda. Siis, kui reklaam tuleb, ma võtan oma telefoni või teine variant on lihtsalt see, et ma kerin. Ma osasid saateid hakkangi 15-20 minutit hiljem vaatama, sest ma olen välja arvutanud, et nii kaua on reklaami aeg ja siis ma saan selle reklaami edasi kerida. See tähendab seda, et see annab mulle 15-20 minutit võitu, et saaksin kuskil midagi muud teha. Kas ma saan lugeda mingit blogi või YouTube’ist vaadata mingit videot. See on võimalus.

Väga lahe on olnud sinuga juttu rääkida. Ja väga palju huvitavaid mõtteid. Ma usun, et mina ja saatevaatajad saime sinult väga palju inspiratsiooni. Kui sa peaksid homme jätma oma Ärikatla tegevused sinnapaika ja alustama täiesti puhtalt lehelt ja sa peaksid kõik selle oma järeltulijale üle andma ja sul on aega ainult üks minut temaga kohtumiseks, siis, mida sa talle ütleksid?

Ma ütleks, et nautigu seda aega. Aeg on piiratud ressurss ja sellest tuleb maksimum võtta. Kui sa naudid neid kõiki tegevusi, naudid neid üritusi, kaifid seda, et on 450 inimest saalis ja tagant reast vaatad, et nad on rõõmsad – see on see narkootikum, mis sind edasi drive'ib järgmisi üritusi tegema.

Kuidas end saatega kursis hoida?

Variant 1

Kõige lihtsam viis hoida end saate uute osadega kursis, on täita allpool olev vorm ning jätta sinna oma eesnimi ja e-post. Kohe, kui uus saade YouTube'i kanalisse üles laetakse, anname sellest kontaktilistile esimesena teada.

Variant 2

Vajuta subscribe meie YouTube'i kanalis ja klikka kellukese peal, et tellida endale teavitused, kui uus saade üles laetakse. 

Kui soovid enamat

Siis hakka meie Facebooki lehe fänniks - seal anname teada saate järgmistest külalistest ning anname sulle võimaluse saata ka oma küsimused külalisele. Instagramis jagame pilte oma tegemistest ja ütlemistest.

#7 Jens Mayer: “4 most important brand experience principles” [Jack Morton Worldwide]

#7 Jens Mayer: “4 most important brand experience principles” [Jack Morton Worldwide]

#5 Wojciech Mach: “Data is the gold mine for marketing” [Luxoft]

#5 Wojciech Mach: “Data is the gold mine for marketing” [Luxoft]